Muuseumi ajaloost

Tartu Mänguasjamuuseumi otsene eellane oli  1990. aasta 1. detsembril avatud ja 1991. aasta märtsini Tartu Linnamuuseumis üleval olnud näitus „Mängime koos“. Näituse panid kokku Meeri Säre, Tiia Toomet ja Mare Hunt, kes selleks tarbeks kutsusid ajakirjanduse kaudu inimesi üles laenama näitusele oma vanu mänguasju. Nõukogude aja lõpu ja taasiseseisvumisaja alguse mänguasjavalik poodides oli väga kesine, näituse autorid soovisid aga nii lastele kui täiskasvanutele näidata, et erinevatel aegadel on mängitud väga erinevate mänguasjadega ning et ka mänguasjadel on oma ajalugu. Külastajate huvi selle näituse vastu oli suur ning edasi hakati juba unistama mänguasjamuuseumi rajamisest.

Esialgu pidi mänguasjamuuseum (algselt nimega nukumuuseum) asutatama Tartu Linnamuuseumi filiaalina ning selleks saadi ka Tartu Linnavalitsuselt luba. 1993. aastal selgus siiski, et Tartu Linnamuuseum ei ole valmis endale veel ühte filiaali looma ning mänguasjamuuseum otsustati rajada iseseisva linnale kuuluva muuseumina.

Tartu Mänguasjamuuseum avati 28. mail 1994 Tartu linnale kuuluva munitsipaalmuuseumina. Muuseumi esimeseks koduks olid ruumid Toomemäe nõlval asuvas hoones aadressil Lai 1. Muuseumi loomisega olid seotud Meeri Säre, Mare Hunt, Tiiu Sild ja Tiia Toomet. Viimasest sai ka mänguasjamuuseumi esimene direktor. 2007. aastast on Tartu Mänguasjamuuseumi direktor Triin Vaaro.


Toomemäel asuva vana maja ruumid kippusid aga kitsaks jääma ning nii kolis Tartu Mänguasjamuuseum 2003. aasta lõpul spetsiaalselt muuseumi jaoks renoveeritud vanasse puumajja Lutsu 8, kus 13. märtsil 2004 avati külastajatele uus püsiekspositsioon ning mängu- ja meisterdamistuba. Samal ajal anti muuseumi käsutusse ka kõrvalmaja Lutsu 4, kus paiknevad kogud ja tööruumid.

2. detsembril 2005 avati muuseumi õuel paiknevas endises tõllakuuris filmi- ja teatrinukkude maja. Seal pandi vaatamiseks välja 2000. aastal OÜ-lt Nukufilm kingituseks saadud haruldane kollektsioon Eesti nukufilmide nukkudest ja rekvisiitidest, mis kuni selle ajani olid eksponeeritud mänguasjamuuseumi filiaalis Filminukkude Galeriis (Ülikooli tänav 1). Kuni 2010. aastani näidati õuemajas ka Eesti nukuteatrite etenduste tegelasi ning traditsioonilisi teatrinukke mujalt maailmast.

30. mail 2010 avati Tartu Mänguasjamuuseumi kompleksis teatrimaja Teatri Kodu (Lutsu tn 2) milles asuvad teatrisaal, lastestuudio ja väike muuseumiosa. Teatri Kodu näol on tegemist maailmas ainulaadse teatrimajaga, mille tegevuste korraldamisel ammutatakse inspiratsiooni mänguasjamuuseumist, lapsepõlvest, mängudest ja mälestustest. 


MÄNGUASJAMUUSEUMI HOONE (LUTSU 8) AJALOOST

Mänguasjamuuseumi maja aadressil Lutsu 8 kuulub Tartu vanimate säilinud puitehitiste hulka. 1770. aastate alguses ehitatud hoonest võib leida nii hilisbaroki kui klassitsismi stiilielemente. Maja esimeste asukatena on märgitud Tartu garnisoni koolimaja ja vene kirik. Algsest hoonest on tänaseni säilinud mantelkorsten, rõhtpalkseinad, suur osa hoovifassaadi püstlaudvoodrist ja puitkarniis. Majas on olnud kaks anfilaadi, mis on ka praegu kohati jälgitavad.

19. sajandi I veerandil tegutses hoones Tartu kreiskool, kus õppisid peamiselt linna käsitööliste lapsed. 1829. aastal läks maja erakätesse, millele järgnesid ulatuslikud ümberehitused. Vastavalt riiklikult kehtestatud eeskirjadele sai maja klassitsistliku esifassaadi ja üldilme: suurendati aknaid, laed ja seinad krohviti, ruumid jaotati vaheseintega väiksemateks. Tubadesse ehitati sinivalgetest glasuurkahlitest ahjud ning eeskoja seintele maaliti marmoriimitatsioon. Samal ajal püstitati maakividest hooviehitis ehk tõllakuur, mille all on võlvitud kelder.

19.-20. sajandi vahetusel jagati hoone väiksemateks korteriteks ning majale lisati hoovipoolsed juurdeehitused, mis on tänaseks lammutatud. 20. sajandi jooksul kasutati hoonet üürimajana, viimased elanikud lahkusid sellest 1990. aastate algupoolel.

1998. aastal ostis Tartu linn vana maja Tartu Mänguasjamuuseumi asupaigaks. Hoone renoveeriti vastavalt 19. sajandi üldilmele aastatel 2002-2003.

Lutsu tänav 1914. aastal. Esiplaanil vasakul hoone Lutsu 2.


TEATRI KODU HOONE (LUTSU 2) AJALOOST

Esimesed puithoonete jäänused Lutsu tänav maja nr 2 aluselt krundilt pärinevad hiljemalt 14. sajandi algusest. Samal sajandil rajati puitehitiste asemele kaks tellistest ja maakivist vundamendiga kivihoonet, millest on osaliselt säilinud seinad koos ukse ja aknaavadega, kerishüpokaustahi ja elukorrusele viinud kivitrepp. Majast leitud kahhelkivide põhjal on arvatud, et hüpokaustahi jäeti kasutusest kõrvale 16. sajandil ning siis ehitati majja kahhelahjud. 17. sajandi teisel poolel elas siin õuekohtu eesistuja-president Lars von Fleming, ka hilisematel plaanidel on hoone märgitud kui „Presidendi Maja“. Hooneid on aja jooksul korduvalt ümber ehitatud ning mõlemad majad said kõvasti kannatada Põhjasõjas (1700–1721).

1752. aastal jaotati krundi maa kroonu ja linna vahel ning ajavahemikus 1755–1758 ehitati Lutsu tänava poolsesse ossa praeguseni seisev Lutsu 2 hoone. 1775. aasta suurest tulekahjust see kvartal pääses ning seega on tegu ühe vanima Tartu puuehitisega. Kuigi seda tüüpi maju ehitati 18. sajandil paljudele jõukama keskklassi esindajatele Baltikumis ja Venemaal, on Lutsu tänava hoone puhul märkimisväärne barokkstiilis portaal ja uks, mis on ainus taoline säilinud portaal Tartus ja omab suurt muinsusväärtust.

19. ja 20. sajandil käis maja käest kätte ja oli erinevate omanike käsutuses. Nõukogude perioodil ehitati hoone seest ümber ning seal asusid järgemööda mitmesugused spordiorganisatsioonid ja linnaasutused, vahetult enne viimast renoveerimist kasutati maja teatrisaalina ning seal tegutses subkultuurimaja Genialistide Klubi.

Lutsu 2 hoone renoveeriti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi toetusega aastatel 2008-2010 ning alates 2010. aasta suvest on maja kasutusel Tartu Mänguasjamuuseumi multifunktsionaalse teatrimajana, mis kannab nime Teatri Kodu.